Eile oli tore päev. Oli palgapäev. Kenal õhtupoolikul käisin poes et osta omale hilise lõunasöögi kõrvale natuke salatit ja ka midagi magusat. Lisaks ostsin veel ühe väikese siidri palgapäeva tähistamiseks.
Kui ma möödusin meil hoovis olevast autoremondi töökojast vilistati mulle järele. Kuna ma pole koer, siis ma sellele ei reageerinud. Siis karjuti et ma seisma jääksin. Seda ma ka tegin. Vilistajaks-karjujaks osutus üks endine töökaaslane, keda ma polnud juba mitu aastat näinud. Leppisime kokku et tema läheb poodi õlle järele ja mina käin kodus ja panene oma asjad ära ning söön.
Kohtusime uuesti hoovis. Istusime vana Mersu kapotil ja jõime õlut ja siidrit. Juttu jätkus kauemaks. Rääkisime mis keegi teinud on ja kes kus ja kellega elab. Vahepeal vaatasime kuud, siis jõime jälle õlut. Mingil hetkel sõitis meist mööda Rommi oma uue rattaga ja tundis huvi et miks me sellises kohas joome. Imekombel õlut ei küsinudki. Ju siis oli Volgi juurde nii kiire.Meie aga jututasime edasi. Mingil ajal käisin kodus ja tõin koera õue. Tal oli hea meel, sest lasti vabalt ringi joosta. Mööda käivad inimesed nii rõõmsad polnud. Miskipärast inimestele ei meeldi, kui mingi suvaline koer nende peale haugub ja neile järgi jookseb.
Tore õhtu lõppes südaöö paiku ja mitte eriti kaine olekuga. Lubasime et kunagi kohtume taas. Mul oli väike mure, et kuidas ma oma hommikul uude töökohta jõuan. Esimene tööpäev ja sellises seisus.
Aga jõudsin. Väga hull ei olnudki. Täitsin paar ankeeti ja andsin paar allkirja. Kuna uut liini ei oldud veel tööle saadud siis sisuliselt jäi minu esimene proovipäev ära. See tomub alles järgmisel nädalal. Nüüd sõin ka ome eilseks õhtuks planeeritud jäätise ära. Väga hea oli. Kreekapähklitega koorejäätis.
0 Vastust to “Teisipäev jäätise ja “paha olla”-ga”