Ta oleks täna saanud 37 aastaseks, aga nagu korralikule rokkarile kohane lahkus ta siit ilmast 27 aastaselt. Vähk. Nii vähemalt väitsid arstid. Oli kurb vaadata, kuidas elurõõmsast mehest jäi poole aastaga järgi vaid inimvare.
Oi meil oli ilusaid ja lõbusaid aegu. Tartu muusiakpäevad, kus ma temaga tuttavaks sain olid vist viimased mis üldse toimusid. Õlleõhtud Illegaardis ja Legendis. Legendis tegi ta mulle tutvumise auks jäätise välja ja laenas hiljem raha et Krooksus omale seljankat osta. Tore jaanipäev ühe tuttava talus…
Kord kui ma toanaabriga olin linnapeale läinud magas ta ühika vakvuri juures ja mängis talle hommikul kitarri ning laulis. Nii mõnigi eksam jäi tänu talle õigel ajal tegemata. Mis teha, toredas seltskonnas veedetud õhtu tundus tol hetkel olulisem.
Üks viimaseid kordi kui ma temaga rääkisin lubas ta mind peale surma kummitama tulla. Siiani pole vist käinud. Unes olen teda ikka vahel näinud. Ikka sellisena nagu ta oli- elurõõmsa ja pisut vindisena.
vaga huvitav, aitah