Otsustasin täna õhtul mõned õudukad ära vaadata.
Algatuseks Stephen Kingi ainetel tehtud Shining´u 1997 aasta versiooni. Olen ka seda vana, juba klassikaks saanud varianti näinud, aga see tundub parem olevat.
Õnneks on ka telekast ühte-teist tulemas. Täna on Jeepers Creepers
ja Jeepers Creepers 2
Tuleb vist lõbus õhtu 
Alustaks virisemisega nagu ikka meie rahval tavaks . Miks näidatakse nii vähe häid filme. ETV veel näitab ja isegi palju kirutud Tallinna TV näitab, aga teised kanalid ketravad visa järjekindlusega samu filme. Ka nendest hollika omadest just seda osa, mis mulle eriti ei meeldi. Jah Ässasid ja Politsei akadeemiat ma olen vaadanud korduvalt ja kuigi seal on üsna magedad naljad võin ma neid veel vaadata. Positiivne on asja juures muidugi see, et kui telekast midagi vaadata ei ole, siis saab tegeleda muude asjadega, näiteks raamatu lugemisega või mõne sõbraga hängida . Samas selliseid häid ja tunnustatud filme näeb suht harva. Gladiaatorit näidatakse vist heal juhul korra aastas, Se7en on tavaliselt olnud sellisel ajal kui mul on tarvis olnud midagi muud teha (näiteks magada).
Aga nüüd siis eilsest filmist.
Eile näidati Rootsi varianti Lohetätoveeringuga tüdrukust. Mulle meeldis. See oli selline mõnusalt sünge ja tumedates toonides film. Meenutas oma sünguse ja depressiivsusega Walanderi (inglise oma, rootsi oma ma pole näinud). Seksi ja vägivalda oli omajagu. Nüüd peaks järgnevatel pühapäevadel ka Millenniumi teised osad ära vaatama. Arvatavasti lähen ka hollika versiooni vaatama, seda just näitlejate pärast. Raamatu peaks ka läbi lugema, aga seda vist alles suvel kui on rohkem aega ja vast on raamatukogus buum möödas.
Leidsin inspiratsiooni dukelupuse blogist ja viimase õlle külmkapist ning otsustasinära vaadata ühe laheda osa Blackadderi teisest hooajast. Selle pealkiri on teemakohaselt Õlu.
Vaatasin eile õuduskomöödiat Severance.
Grupike relvafirma Palisade Defence müügiosakonna töötajaid läheb nädalavahetuseks kuhugi Ida-Euroopa mägedesse, et arendada oma rühmatöö oskusi.
Loomulikuleksivad nad ära ja satuvad firma puhkekeskuse asemel ühte mahajäetud majja, kus kunagi olevat hoitud sõjakurjategijaid.
Õnnetuseks oli osa neist kurjategijatest põgenenud ja elutses seal lähedal metsas ning neile pakkus suurt rõõmu metsa tulnud inimesi igal võimalikul viisil tappa.
Nalja selles filmis eriti ei saa, õudust on kuigi palju.
Nagu selliste filmide puhul ikka jääba paar inimest lõpus ikka ellu ka.
Tõmbasin omale vahva Ameerikamaa seriaali 30 rock esimese hooaja. Tegu on väärt komöödiaga ja Emmysid ei antud ilma asjata. Mõni muidugi arvab et järjekordne kontorikomöödia. Kahju et meie telekanalid seda ei näita (liiga uus või liiga kallis?). Sisu ei viitsi hakata ümber jutustama. Ühe väikse stiilinäite siiski lisan.
Leidsin siin mõned vanad vahvad multikad
Kaliif toonekurg
Leopard otsib onni
Kellel jäi Radikaali film nägemata, siis Nõmme Raadio videoarhiivis on see täiesti saadaval. Ehk siis siin.
vaatasin mina Harley Davidson and the Marlboro Man´i. Sisu oli nagu ta oli, aga vaadata oli palju. Ilusad inimesed, kenad tsiklid, head killud. Ja ikka meenus mulle vanasõna ” Aus töö tasub ennast pikapeale ära, kuritegu aga kohe”
Treiler:
Ja ilus algus:
Oma suureks ja rõõmsaks üllatuseks avastasin ma mõni nädal tagasi saatekavast et näidatakse jälle vana ja head Miami Vice´i. Tunnistan ausalt et filmi pole ma veel vaadata viitsinud, aga seriaal on hea. Jan Hammeri muusika on lausa suurepärane.
Ja on ka muud ilusat muusikat.
Ja nii mõnigi näitleja on seal veel noor ja ilus. Sonny Crockettiga seoses tuli mul meelde kas üks Andrus Kivirähi jutuke (pealkirja kahjuks ei mäleta), kus kari kuulsaid detektiive paluti mingit kuritegu uurima. Crockett ei saanud enne välja minna kui oli oma Ferrariga sobiva ülikonna leidnud. Lõpuks valis ta oma tohutust riidekapist kena ja lillelise ülikonna.
P.S. ja üks parimaid lugusid sellest sarjast
Jah, enamus teab millise filmiga on tegu kui seda nägu vastu vaatamas näeb.
Ma vist oln üks viimaseid kes sellest filmist kirjutab. Vaatamas käisin seda kinos 2 korda ja suht alguses kui ta meile jõudis. Arvutis on mul ka üks suht kehv koopia sellest.
Mida siis öelda. Midagi uut, mida eelnevalt kirjutanud ei öelnud, nagu polegi. Jokker oli väga hea, Batman natuke lahjem, aga ikkagi tasemel.
Jokkerist peaks muidugi natuke pikemalt kirjutama juba seetõttu et ta meeldis mulle tohutult. Aga seda on pagana raske teha, sest sõnad jäävad lahjaks.
Ühesõnaga vaadake ise.
Värsked kommentaarid