See kirjatükk võib sind uputada depresiivsuse masendavatesse voogudesse.
Selle aasta esimesed kuud on olnud üsna kurvad ja masendavad. Peale selle, et Eestis on selle mõne kuuga saanud liikluses ja tules surma pärasi palju inimesi on ka muid kurbi asju juhtunud.
Suhteliselt lühikese vaheaja järel suri üks mu endine kolleeg (minust paar aastat noorem) vähki, ühe endise kolleegi abikaasa sai autoavariis surma ja paar nädalat tagasi suri mu vanatädi. Kuigi tegu polnud mulle eriti lähedaste inimestega, on see siiski kurb.
Kõige hullem oli aga see, et mu parim sõbranna jäi kuu aega tagasi auto ette. Tänu talviselt külmale ajale ja paksudele riietele jäi ta ellu. Arstid opereerisid teda 4 tundi. Luumurde oli küll suhteliselt vähe, aga need olid kaunis ohtlikes kohtades. Oleks see suvel juhtunud, siis ta vist eluga poleks pääsenud. Praegu on ta kodus ja rallib ratastooliga ringi. Pea ja selg jäid õnneks terveks.
Veel masendab mind see, mis riigis toimub. See kuidas “suured juhid ja õpetajad” rahvale kõrgelt … lasevad. Üritan vähendada uudiste lugemist, kuigi see on raske. Uus leviv trend, või on see vana jätkamine, on meeste ja naiste omavahel tülli ajamine ehk naistekate algatatud teemad, kus saab kommida, et kui jube, paha, laisk, loll ja litsakas on teine sugupool. Viimased pärlid delfi naistekast: kuidas sa hoolitsed oma mehe tervise eest? ja kas ja kuidas sa hoolitsed oma mehe välimuse eest?, lisaks halab vahel mõni üksikisa, kui raske tal ikka on.
Märjad masenduselained kenal laupäevaõhtul, kui võiks sõpradega kuskil lõbutseda. Kurtsin just ühele inimesele, keda ma sõbraks pidasin, et olen kurb ja üksik, ja et keegi ei ole viimasel ajal enam mu tagasihoidliku isiku vastu huvi tundnud. Selle asemel, et paar lohutavat sõna öelda või oma seltskonda pakkuda küsis, et kas isegi X ja Y pole minuga enam suhelnud. Mul oli tahtmine talle halvasti öelda, aga teades kui õrnatundeline ta on jätsin selle tegemata. Ma võiks rahulikult ära surra ja seda märkaks tõenäoliselt esimesena mõni selline asutus, kellele ma raha pean maksma ja tööandja muidugi ka, kui ma pole nädal aega välja ilmunud.
Üks võimalikke masenduse põhjusi on ka see, et mul pole ei puid ega raha nende ostmiseks. Järgmisel nädala ehk saab. Siis saab ka süüa osta. Seni hoiab enamvähem stabiilset temperatuuri pisike radikas ja toituda tuleb külmakapis leiduvast (seda õnneks on).
Päris hea ja kerge hakkab, kui saab asjad südamelt ära.
Värsked kommentaarid