Ehk siis vingumine selle kallal, mida ajakirjanduse naistenurgakesed pakuvad naistele lugemiseks.
Miskipärast jääb mulle mulje, et naisi peetakse ajuhälvikuteks, keda peab pidevalt juhendama ja suunama. Tehakse igasuguseid nimekirju a´la 10 asja, mida mehed su seljas vihkavad; 5 toitu, mida kohtingul vältida; 5 kohta kohtinguks; 7 kohta seksimiseks; kuidas saada saledaks; dieedinipid ja muu sihuke. Lisaks pidev naised versus mehed arutelud. Jääb mulje, et naise ainus elumõte peaks olema meestele meeldimine ja dieedi pidamine. Lastest ja pereelust ning tööst räägitakse ka, aga mitte pealehel.
Tõeline pärl oli muidugi üks meestele mõeldud nimekiri, miks nad peaks valima igava välimusega (ehk siis mitte kõige ilusama) naise.
Ja ka nõuanne naistele, kuidas panna abielluma mees, kes seda ei taha.
Kahjuks leidub vist inimesi, kes selliseid asju tõsiselt võtavad, aga kommentaare lugedes selgub, et enamikul lugejatest on huumorimeel veel säilinud. Tean, et osa inimesi loebki naistekaid tänu sellele, et teada saada, millise “pärliga” on jälle maha saadud.
Miks ei võiks naistekad rääkida ka (kodu) tehnikast. Paljud sõidavad ju igapäevaselt autodega. Mulle meeldib väga Playboy formaat. Mõningate muudatustega (paljaste naiste asemel mõni kena mees?) sobiks see väga hästi kaasaegse naise meelelahutuseks nt Cosmo asemele (minu meelest täiesti mõttetu tibiajakiri).
Ma ei taotle mingit meeste ja naiste võrdsust, sest nagu ütles Madonna või oli see keegi teine iseteadev ja self made woman, et naisel, kes tahab olla meestega võrdne, puuduvad ambitsioonid. 
Mehed vast ei solvu
0 Vastust to “Diagnoos: naine”