Kuidas jooksutada inimest e. tõesta linnavalitsusele et sa pole kaamel

Kõik sai alguse sellest, et sõitsin aprilli lõpus bussis jänest ja jäin loomulikult vahele. Tubli inimesena maksin trahvi kohe ära ja lootsin naiivselt et sellega on asi ammendatud.  Tutkit, brat! Eile ilmus mu ukse taha kena ja malbe noormees paberitega. Kohtutäituri poolt saadetud paberitega.

Käisin siis täna pangas javõtsin pitsatite ja allkirjadega paberi, et raha on makstud ning läksin sinna linnaviletsuse osakonda, kus tegeletakse trahvide ja muu sihukesega tõestama et trahv on makstud.  Seal oli mingi mutike, kes vaatas mu paberid üle ja saatis kohtutäituri juurde. Läksin. Õnneks polnud palju maad minna. Seal vaadati jälle mu pabereid ja tunti huvi, et miks mul pole linnaviletsuse kinnitust selle kohta et mul on makstud. Seletasin siis asja ära nagu oli, et saadeti siia. Kohtutäitur üritas siis linnaviletsusest kedagi telefoni otsa saada aga tulutult. Ju oldi siis lõunal (lõuna on 12-13, kell oli 13.30- mille eest nad raisad palka saavad?).  Leppisime siis täituriga kokku et ta saadab mulle meilile teate, kas mu menetlus lõpetatakse või ei.

Nii et seltsimehed olevased ja tulevased jänesed varuge palju kannatust ja mugavad jalanõud .

Tänased seiklused

Tänasida toimetusi ära viska homse varna vaid ülehomse, nii võidad ühe vaba päeva.

Kõik need jamad tulenesid sellest et mu kallil emal oli eile sünnipäev. Kuna ma eile Järvakanti minna ei viitsinud, saanud ega eriti ei tahtnud, siis tegin seda täna.

Ärkasin suht vara, aga vaatamata sellele jõudsin bussijaama nii hilja et mulle vajaliku bussi piletid oli välja müüdud.

Kui otse ei saa lähme ringiga.

Kappasin Tallinna maantee äärde hääletama. Tallinnast ju ikka mõni buss mulle soovitud suunas läheb. Peale mõneajalist käpa viibutamist korjas minu ja ühe tüübi peale üks kena noor paar, kes sõitsid Keilasse ja pakkusid meile apelsine. Laeva kandis korjati veel üks mimm peale. Sõitsime täitsa tükk aega üheskoos (Mäoni), siis läks tüübu maha, mimm sõitis Mustlani ja mind pandi Jüri lähedal maha ( Keilasse saab Tallinnat läbimata veits kiiremini ja väiksema kütusekuluga).

Nonii, mis edasi?

Edasi üritasin tulutult autosid hääletada ja vantsisin lähima bussipeatuseni, õnneks üks buss tuli ka kohe ja sain päälinna. Päälinna bussijaamas selgus kurb tõsiasi, et Järvakandi buss lahkus juba tund aega tagasi ja järgmiseni on nii umbes 5 tundi aega. Oli ka variant minna rongiga Eidaperre, aga see oleks eeldanud hilisemat 10 km vantsimist ( küll kenal rabasel maastikul) ja ajaliselt poleks võitnud. Sisustasin siis aega kasulikult ja ostsin omale raamatu. Kalli raamatu. Valge raamatu. Jah, Pantokraatori Valge raamatu. Väärt lugemine, eriti neile kes sellest bändist midagi teavad ja peavad. Mina tean neid vist tänu ühele kursaõe kassetile, mida ta ühikas mängis. Kui ma õigesti mäletan siis oli see vist Tuba tuules. Ja uuesti vastasin nad aastal 2002, kui ostsin CD Jäi servi seisma.